Foto: Nasjonalarkivet
Sámi arkiivafierpmádat čoahkkanii vuosttaš geardde: Ovttasbargat seailluhit sámi dokumentašuvnna
Sámi historjágirjjiin lea sadji eanet dieđuide, mii dárbbašit eanet sámi perspektiivvaid historjái. Sámi arkiivafierpmádat lea dehálaš lávki joavdamis dohko.
– Sámi museat leat ovdagovvan sihkkarastit ja gaskkustit dokumentašuvnnaid ja kulturmuittuid mat muitalit sámi historjjá. Dát bargu lea hui dehálaš, muhto lea čielggas ahte mii leat olu smávva museat mat eat nagot okto bargat dan. Danne lea hui positiiva go mii leat bidjan johtui fierpmádaga gos museat ovttas Sámi arkiivvain besset gaskkustit máhtu, hukset arkiivagelbbolašvuođa ja gávdnat čovdosiid ovttas.
Nu dadjá Sámi Museallága koordináhtor Sissel Mikkelsen. Dán vahku son lei okta dain ovddasteddjiin geat oassálaste go sámi arkiivafierpmádat deaivvadii vuosttaš fysalaš čoahkkaneapmái. Dat lágiduvvui Riikkaarkiivva visttis Oslos, gos Riikkaarkivára Inga Bolstad sávai bures boahtima.
– Ovttasbargu vuođđun
Arkiivafierpmádagas leat ovddasteaddjit buot sámi museasiiddain mat leat Sámedikki hálddašeami vuolde. Sámi Arkiiva rolla lea organiseret ja láhčit dili fierpmádahkii.
Fierpmádat ásahuvvui diibmá nugo oassin Sámi Arkiivva ođđa seailluhanplána čuovvoleamis. Sámi Arkiivva seailluhanplána lea vuosttaš našunála plána sámi priváhtaarkiivvaid hárrái. Plánas namuhuvvojit badjel 400 priváhtaarkiivva sámi servodagat, mat adnojuvvojit dehálažžan seailluhuvvot boahtteáigái. Ollu arkiivvat leat addon ásahusaid háldui, earret eará báikkálaš museaide.
– Lea čielggas ahte báikkálaš máhttu ja gullevašvuohta lea dehálaš arkiivva hálddašeamis, nu ahte lea riekta ahte ollu priváhtaarkiivvaid ferte hálddašit báikkálaččat. Seammás leat mii smávva museat, ja mis eai leat resurssat maid dárbbašit. Sámi museat leat maid oalle nuorra ásahusat, nu ahte dás lea sihkkarit dehálaš ahte mii guorrat iežamet sierra geainnuid ja oahppat sihke nubbi nuppis ja arkiivaásahusain, lohká Mikkelsen.
– Min álbmogis, dego buot olbmuin, lea riekti beassat oahppat eanet iežaset historjjás. Seammás oaivvildan ahte ii leat dehálaš dušše sámi álbmogii ahte dokumentašuvdna ja kulturmuittut hálddašuvvojit buori vuogi mielde. Dat lea riggodahkan olles servodahkii. Min kulturriggodat lea min, muhto dat gullá maiddái máilbmái.
– Dás lea sáhka demokratiseremis
Sámi Arkiivva ođđa direktevra, Johan Vasara, muitala ahte seailluhanplána lea dehálaš oassi Duohtavuođa- ja seanadankommišuvnna čuovvoleamis.
– Midjiide Sámi Arkiivvas lea dehálaš láhčit dili fierpmádahkii, oassálastet ja doarjut barggu maid sámi museat barget. Dás lea sáhka demokratiseremis, ja de lea dehálaš ahte sámi historja doložis dálážii sihke lea gávdnamis ja ahte gaskkusteapmi dáhpáhuvva sámi vuolggasajiin vuođđun, lohká Vasara.
– Dan dáfus lea áigeguovdil sihkkarastit ja seailluhit daid gálduid mat mis leat, ja aktiivvalaččat sihkkarastit daid gálduid mat eai vel leat sihkkarastojuvvon.
Riikaarkivára: – Dehálaš olles servodahkii
Sámi Arkiiva lei bovden sámi museaid galledit Riikkaarkiivva magasiinnaid, mat leat čiekŋalit eatnanvuolde Oslos.
– Jurddaš buot dávviriid ja dehálaš arkiivvaid mat leat dáin vuorkkáin. Dáppe sáhttá leat ollu historjá mii guoská sámi álbmogii. Sámi Arkiivva ja Arkiivadoaimmahaga bealis mii viggat dihtomielalaččat sihke darvehit ja čalmmustahttit dieđuid dáppe, ja loktet dain ovdan sihke min iežamet ja sámi museaid seailluhan- ja gaskkustanbargui. Dáid vuorkkaid mii fertet guorahallat veahkkálaga, dadjá Vasara.
Riikaarkivára Inga Bolstad lea ovttaoaivilis.
– Seailluhit ja dahkat sámi dokumentašuvnna oláhanládje lea dehálaš olles servodahkii. Mii áigut bargat buot maid sáhttit vai šaddá nana ja buorre ovttasbargu.
Faktá: Sámi arkiivafierpmádat
- Sámi arkiivafierpmádagas leat ovddasteaddjit buot dain museasiiddain mat leat sámedikki hálddašeami vuolde. Sámi Arkiiva veahkeha ja doaibmá čállingoddin.
- Fierpmádat ásahuvvui diibmá (2024) sámi priváhtaarkiivvaid vuosttaš našunála seailluhanplána čuovvoleapmin.
- Seailluhanplánas leat ee. namuhuvvon badjelaš 400 priváhtaarkiivva maid Sámi Arkiiva oaidná dehálažžan sihkkarastit ja seailluhit boahtteáigái.
- Seailluhanplána lea Duohtavuođa- ja seanadankommišuvnna raportta čuovvoleapmi. Kommišuvdna ávžžuha eiseválddiid ja guoskevaš ásahusaid ovddidit doaibmabijuid mat ovddidit ja gaskkustit máhtu nugo oassin soabadanproseassas.