Persovdnaarkiivva sirdima bagadus
Lea go dus arkiivamateriála iežat dahje eará olbmuid maŋis, main soaitá leat historjjálaš árvu? Dáppe oaččut veahki gávnnahit maid sáhtát dahkat.
Mii lea persovdnaarkiiva?
Olu priváhtaolbmuin leat arkiivamateriálat nu go ovdamearkka dihte reivvet, govat, filmmat dahje eará dokumeanttat mat vurkkoduvvojit lovttas dahje gealláris, garraskearruin, muitobunciin ja balvabálvalusain. Dát sáhttet leat árbedávvirat dahje arkiivvat maid olmmoš ieš lea čohkken bargoeallima čađa, ámmáhiid olis dahje priváhtaeallima oktavuođas.
Eanas arkiivaseailluheaddji ásahusat ožžot arkiivvaid maid oktasaš namahusain gohčodit persovdnaarkiivan. Persovdnaarkiivvat sáhttet leat hui buorit gáldut ipmirdit min servodaga ja min oktasaš historjjá.
Ulbmiljoavku
Dát bagadus lea dutnje geas lea persovdnaarkiiva man háliidat sirdit arkiivaásahussii seailluheapmái.
Lea go dus heaittihuvvon priváhta fitnodatarkiiva?Mana deike.
Lea go dus arkiiva priváhta fitnodagas mii lea doaimmas? Mana deike.
Gosa sáhtán doalvut iežan arkiivva?
Gávdnojit olu arkiivaásahusat, girjerádjosat ja museat mat áimmahuššet arkiivadokumeanttaid olbmuid maŋis. Arkiivadoaimmahat ja eará vurkkodanásahusat miehtá riikka ovttasbarget priváhtaarkiivvaid vurkkodemiin. Geainna galggat váldit oktavuođa iežat arkiivva dáfus?
Jurddaš vuos álggos lea go du materiálas eanemus báikkálaš/regiovnnalaš vai našuvnnalaš čanastat, ja guđe fáttás lea sáhka. Das lea olu dadjamuš dan hárrái gosa arkiiva sáhttá sirdojuvvot.
Jus persovdnaarkiivvas vuosttažettiin lea báikkálaš historjjálaš sisdoallu dahje lea olbmo maŋis geas lea nana regiovnnalaš gullevašvuohta iežas doaimma olis, de sáhtát váldit oktavuođa dainna ásahusain mas lea ovddasvástádus oktiiheivehit priváhtaarkiivabarggu regiovdnii.
Juohke fylkkas lea fylkkaoktiiheiveheaddji ásahus priváhtaarkiivvaid várás. Dát ásahus ovttastahttá regionála ja báikkálaš priváhtaarkiivvaid seailluhanbarggu.
Váldde oktavuođa du guovllu oktiiheiveheaddji ásahusain vurkkodeami birra dahje jus leat jearaldagat priváhtaarkiivva birra mas lea báikkálaš mearkkašupmi.
Oktavuođadieđuid gávnnat go coahkkalat plussamearkkaid dás vuollelis.
Arkiivvas sáhttá leat našuvnnalaš mearkkašupmi jus okta dahje máŋga dáin čuovvovaš čuoggáin leat devdojuvvon:
- olbmos lea leamaš riikkaviidosaš doaibma
- olbmos lea leamaš rolla ovdánahttit Norgga ja Norgga servodaga ollislaččat
- arkiiva dokumentere dáhpáhusaid dahje áigodagaid main lea erenoamáš mearkkašupmi Norgga historjái
Arkiivadoaimmahat juogada ovddasvástádusa máŋggain ásahusain seailluhit persovdnaarkiivvaid main lea našuvnnalaš mearkkašupmi. Dát ásahusat juogadit seailluhanovddasvástádusa gaskaneaset tematihka vuođul.
Váldde oktavuođa guoskevaš ásahusaiguin jus jáhkát olbmos dahje arkiivvas lea našuvnnalaš mearkkašupmi ja lea nannosit čadnojuvvon dása:
Bargiidlihkadus
Bargiidlihkadusa arkiiva ja girjerájus (Arbark) vurkkoda bargiidlihkadussii ja Norgga gurutbeale politihkkii gullevaš arkiivvaid.
Bákteindustriija
Norgga bákteindustriija arkiiva vurkkoda olbmuid, fitnodagaid ja organisašuvnnaid arkiivvaid main lea gullevašvuohta Norgga bákteindustriijai
Álbmotmusihkka ja álbmotdánsa
Norgga álbmotmusihka ja álbmotdánssa guovddáš vurkkoda arkiivvaid main lea gullevašvuohta álbmotmusihkkii ja álbmotárbevieruide
Dáidda ja kultuvra
Našunálagirjerájus vurkkoda Norgga kultureallima girječálliid, dáiddáriid, lávdedáiddáriid, dutkiid ja eará kulturolbmuid, fitnodagaid ásahusaid ja servviid arkiivvaid.
LHBT+
Skeivt arkiv vurkkoda olbmuid ja organisašuvnnaid arkiivvaid mat leat čadnon bonju historjái dahje LBHT+ historjái.
Miššuvdna ja diakoniija
Misjons- og diakoniarkivet (MDA) vurkkoda miššuvdna- ja diakoniijalihkadusa, risttalaš girkogottiid ja organisašuvnnaid arkiivvaid.
Sámi kultuvra ja historjá
Sámi arkiivvas lea našuvnnalaš ovddasvástádus vurkkodit sámi dokumentašuvnna.
Nynorsk Kultursentrum oktiiheiveha arkiivvaid vurkkodanbarggu mat leat čadnon ođđadárogillii ja dan čállinkultuvrii.
Jus olbmos lea našuvnnalaš mearkkašupmi, ii ge gula guđege ovdalis namuhuvvon servodatsuorgái, de lea jáhkkimis Arkiivadoaimmahat mii galgá vurkkodit persovdnaarkiivva.
Mii eat vuordde ahte galggat máhttit dárkilit vástidit čuovvovaš gažaldagaid. Lea goitge ovdamunni suokkardit daid. Dalle mis lea vuođđu árvvoštallat lea go arkiiva seailluhanárvosaš, ja vejolaččat gos dat berre seailluhuvvot.
Muitinlistu dieđuin maid mii dárbbašit dus:
- Gean maŋis lea arkiiva? Leat go dus lassi dieđut olbmo birra?
- Makkár rolla dahje mearkkašupmi lea olbmos leamaš kultuvrii dahje servodahkii?
- Lea go arkiiva fysalaš ja/vai digitála?
- Mii gávdno arkiivvas?
Leat go reivvet, beaivegirjjit, giehtačállosat dahje sullasaččat? Leat go jietnabáttit, kasseahtat dahje video? Leat go govat? Leat go dieđut garraskearrus dahje dihtoris? Vurkkoduvvojit go balvabálvalusain, sosiála median dahje sierra neahttasiidduin? - Man stuoris lea arkiiva?
Galle pearpma, magasiidnadoasa, arkiivabovssa ja báberkássa? Galle fiilla, vuogádaga, gigabyte dieđut? - Leat go arkiivvas hearkkes persovnnalaš dieđut?
Dieđut persovnnalaš diliid, politihkalaš gullevašvuođa, oskku, dearvvašvuođa, seksualitehta, adopšuvnna ja eará sullasaš áššiid birra. - Guđe áigodaga gokčá materiála?
- Gos lea arkiiva odne?
Dán muitinlisttu gávnnat maiddái fiilanama “Muitinlistu dieđuin maid dárbbašit diehtit persovdnaarkiivva birra” vuolde vuolemusas siiddus jus háliidat viežžat iežat dihtorii ja deavdit dan.
Sirdin Arkiivadoaimmahahkii
Sirdima šiehttan
Maŋŋel go leat čielggadan ahte arkiiva galgá sirdojuvvot Arkiivadoaimmahahkii, de mii šiehttat arkiivva geigema. Dalle mii mearridit dihto eavttuid oamastanrievtti, boahttevaš geavaheami ja eará vuoigatvuođaid ja geatnegasvuođaid hárrái sirdima oktavuođas. Persovdnaarkiivva eaiggát ja Arkiivadoaimmahat hábmejit ovttas šiehtadusa sisdoalu.
- Sirdit oamastanrievtti ja vejolaš eará rivttiid nu go vuoigŋaduoji
Don gii sirddát arkiivva duođaštat ahte don it rihko earáid vuoigatvuođaid. Persovdnaarkiivvaid dáfus sáhttá geavvat nu jus árbbolaččat geain leat dásseárvosaš vuoigatvuođat materiálii eai leat ovttaoaivilis ahte eatni dahje áhči arkiiva galgá sirdojuvvot. Dán berre čielggadit ovdagihtii.
- Láhčin ja katalogiseren
Ovttas mii čielggadit geas lea ovddasvástádus ráhkkanahttit, láhčit ja čállit listtu arkiivva dáfus. Dát lea eanas oktavuođain sus gii sirdá arkiivva, ja Arkiivadoaimmahat fas gárve kataloga maŋŋel go arkiiva lea ollen.
- Geavahanbeasatlašvuohta
Šiehtadus čielggada galgá go arkiiva leat rabas buohkaide vai galget go leat eavttut mat ráddjejit álbmoga beassamis arkiivii. Leat máŋggalágan eavttut main leat iešguđetge láhkavuođut mat sáhttet leat áigeguovdilat. Dán mii šiehttat ovttasbarggus duinna. Loga eambbo dán birra “lassidieđuin láhkavuođuid oktavuođas”.
- Gaskkusteapmi
Šiehtadus čielggada Arkiivadoaimmahaga vuoigatvuođa gaskkustit arkiivva sisdoalu ja vejolaš ráddjejumiid.
- Oppalaččat
Šiehtadus sáhttá čielggadit:- Arkiivadoaimmahaga vuoigatvuođa bálkestit dahje máhcahit sisdoalu mas ii leat seailluhanárvu
- Arkiivva ruovttoluottaluoikama
- Eará relevánta áššiid
Jávohisvuođageasku
Buot arkiivvat mat vurkkoduvvojit Arkiivadoaimmahagas ja main leat hearkkes persovdnadieđut, ráddjejuvvojit eavttuid mielde hálddašanlága mearrádusaid olis. Dát guoská beroškeahttá das maid addi háliida, dan dihte go Arkiivadoaimmahaga bargiin lea jávohisvuođageasku hálddašanlága § 13 mielde. Dieđut olbmuid persovnnalaš oktavuođaid birra čuldojuvvojit eret almmolašvuođas 60 jagi. Erenoamáš hearkkes dieđut nu go dearvvašvuohta, seksualitehta, dahje eará hearkkes dieđut, dat čuldojuvvojit eret almmolašvuođas 80 jagi. Muhtun erenoamáš áššiin nu go adopšuvnna birra, lea eaktu 100 jagi. Muhtun áššiin sáhttá Riikaantikvára dohkkehit dutkiid dahje oassebeliid ohcamuša oaidnit materiála main leat eavttut.
Beassan arkiivii
Lea Arkiivadoaimmahat mii mearrida álbmoga beassama arkiivii almmolaš njuolggadusaid vuođul. Arkiivalága § 16 addá liikká dutnje addin vejolašvuođa mearridit sierra áigeráddjejuvvon gáržžidemiid arkiivabeassamii. Dábálaččat leat dat almmolaš njuolggadusat maid Arkiivadoaimmahat čuovvu eanet go doarvái, ja earenoamáš gáržžideapmi lea danne dábálaččat áigeguovdil dušše erenoamáš oktavuođain. Dakkár vejolaš ráddjensávaldat lea dakkár ášši mas mii fertet boahtit ovttaoaivilii. Arkiivadoaimmahat ii hálit vuostáiváldit arkiivva jus addi áigumuš ii leat ahte dat galgá leat ávkin almmolašvuhtii dahje dutkamii.
Hearkkes persovdnadieđut
Don guhte sirddát arkiivva fertet muitalit jus gávdnojit hearkkes persovdnadieđut arkiivva sisdoalus. Merke áinnas listui mii addá bajilgova arkiivvas ahte gos materiálas sáhttit gávdnat hearkkes dieđuid. Lea dat guhte láhčá arkiivva gii dan diehtá buoremusat. Liikká lea ollásit ja dušše Arkiivadoaimmahaga ovddasvástádus dat ahte hearkkes persovdnadieđut eai almmuhuvvo. Lea sihkarvuohta addái go mii váldit dán ovddasvástádusa.
Muhtun eaktocealkagat
- Arkiivva ii beasa atnit 60 jahkái. Lea Riikaantikvára mii addá beassama. Hálddašanláhka § 13.
- Arkiivva ii beasa atnit ovdal go … (dáhton). Lea ovdalaš arkiivaeaiggát gii addá beassama. Arkiivaláhka § 16.
- Arkiivva besset dušše dutkit oaidnit geain lea relevánta prošeakta gitta … rádjái (dáhton). Lea Riikaantikvára mii addá beassama. Arkiivaláhka § 16.
Arkiivva vejolaš sierra ráddjehus addi sávaldaga vuođul ferte leat áigeráddjejuvvon, ii ge sáhte arkiivalága § 16 mielde goitge bistit guhkit go 100 jagi sirdima rájes. Jus don gii sirddát arkiivva háliidat mearridit arkiivva geahččama atninohcamušaid bokte, de galgá boahtit ovdan geasa galgá sáddet ohcamuša ja movt. Arkiivaaddi ferte ieš fuolahit ahte oktavuođadieđut leat riekta, vai Arkiivadoaimmahat diehtá geasa galgat čujuhit.
Gávnnat eambbo dieđuid jávohisvuođageaskku, arkiivabeassama, hearkkes persovdnadieđuid ja dábálaš eavttuid birra go coahkkalat plussamearkka dás badjelis.
Ráhkkanahttima, láhčima ja listočállima birra
Ovdal go arkiiva sáhttá sirdojuvvot Arkiivadoaimmahahkii, de ferte ráhkkanahttot vurkkodeapmái arkiivadepotas/arkiivamagasiinnas.
Láhčin mielddisbuktá sirrema, páhkkema ja listočállima, nu ahte arkiiva systematiserejuvvo ja aniha boahttevaš geavaheddjiide.
Ovdal go álggát láhčinbargguin, de lea dehálaš jurddašit arkiivva boahttevaš geavaheddjiid birra. Movt sáhtát heivehit nu ahte geavaheaddjit gávdnet dieđuid arkiivvas álkimus vuogi mielde? Jus dus ii leat alddát kapasitehta láhčit ja čállit listtu, de gávdnojit ásahusat mat váldet láhčinbargguid. Mii evttohit ahte don ozat dáid bálvalusfálliid neahtas.
Digitála sisdoallu
Lea go du arkiiva digitála? Arkiivadoaimmahagas leat čovdosat digitála materiálaid sirdimii. Lea váttis čielggadit standárda dasa movt galgá válbmet sisdoalu sirdimii ovdamearkka dihtoris, neahttabreahtas, balvvas, sosiála mediain dahje sierra vuogádagain. Mii gávnnahit čovdosa ovttas, dávjá daid vástádusaid vuođul maid čálát muitinlisttus.
Dárkilet dieđut sirdima birra čielggaduvvojit lagabui go šiehtadus lea čállojuvvon ja go arkiiva lea válmmas sirdojuvvot.
Báberarkiiva
Lea go du arkiiva báberhámis? Dás sáhttá muitinlistu (čuokkis 2.3 dahje siiddu vuolemusas) veahkehit du čielggadit materiálasisdoalu.
Man dárkilit galggat láhčit arkiivva vuolgá das man stuoris dat lea, ja mii lea doarvái buorre vai šaddá anolaš geavaheddjiide. Dát čielggaduvvo Arkiivadoaimmahagain dalle go šiehtadus dahkkojuvvo.
Sáhttá leat váttis árvvoštallat guđiid báhpiriid ja dokumeanttaid galggat vurkkodit. Sáhtát jearrat alddát guokte gažaldaga mat dahket dán árvvoštallama álkibun:
- Muitalit go dokumeanttat juoidá olbmo eallima, doaimma dahje fágasuorggi birra?
- Sáhttá go dokumeanttain leat árvu dutkiide, girječálliide dahje sullasaččaide?
Jus sáhtát vástidit juo juoppá dahje goappaš gažaldagaide, de dáidá leat seailluhanárvosaš.
Čuovvovaš materiála ii galgga geigejuvvot Arkiivadoaimmahahkii
- Dokumeanttat mat leat miellagiddevaččat dušše dutnje ja du lagamusaide
- Kopiijat, deaddileamit nu go gihppagat, aviisačállosat, johtočállosat ja eará materiálat mat leat álkit olámuttos sáhttet dábálaččat bálkestuvvot
- Dokumeanttat mat gávdnojit eará arkiivvain
Lea go arkiiva juo sirrejuvvon dihto vuogi mielde? Dalle sáhttá arkiiva bisuhuvvot dáinna struktuvrrain. Dat mearkkaša ahte dokumeanttat mat leat čohkkejuvvon máhpaide dahje pearpmaide doalahuvvojit čoahkis.
Ii go vuhtto álgovuolggalaš struktuvra? De sáhtát sirret sisdoallošlája mielde, nappo diŋggaid mielde mat lunddolaččat gullet oktii. Ovdamearkka dihte sáhtát čohkket reivviid ja reivvestallamiid oktii, beaivegirjjiid oktii, giehtačállosiid, govaid jna.
Maŋŋel dákkár roavvasirrema, go leat sirren sisdoallošlája mielde, de sáhtát láhčigoahtit iešguđetge váldokategoriijaid dárkileappot, ovdamearkka dihte kronologalaččat, alfabehtalaččat jna.
Go arkiiva lea sirrejuvvon, de galggat páhkket dokumeanttaid suvrrehis arkiivadoasaide ja máhpaide. Dát suodjala materiála gollama vuostá. Mii evttohit ahte ozat buvttalágideddjiid neahtas. Váldde fal visot eret mii sáhttá vahágahttit báhpira. Dát leat:
- pearpmat
- báberdoalanat
- plástalummat
- plástabáttit
- spirálačatnamat
- plásta sirrenárkkat
- gummefadnibáttit
Bija dokumeanttaid mat gullet oktii olggoža sisa. Sáhtát ovdamearkka dihte máhccut dábálaš A3-árkka. Čále olggožii mii lea sisdoallu ja ravdajagiid, dat mearkkaša jahkeloguid boarráseamos dokumeanttaid rájes ođđaseamos dokumeanttaid rádjái. Bija dasto máhpaid arkiivaboksii. Dás fas evttohit ahte ozat buvttalágideddjiid neahtas. Deavdde fal doasa bures, muhto ale deavdde nu dievva ahte “bullá”!
Nummarastte dasto doasaid ja čále nala sisdoalu ja ravdajagiid. Ovdamearka: Reivvet mat leat boahtán 1940-1950.
Mii dárbbašit listtu, dahje registara, vái sáhttit dádjadit arkiivvas. Listu čájeha movt arkiiva lea sirrejuvvon, ja maid guhtege boksa ja olggoš sisttisdoallá. Ii leat dárbbašlaš registreret juohke ovttaskas dokumeantta. Don galggat čállit listui seamma go dan mii čuožžu olggožiin ja bovssain. Olu oktavuođain lea doarvái čállit dušše bovssaid, ii ge juohke ovttaskas olggoža.
Mii háliidit listtu digitála hámis. Viečča listo- ja registrerenmála mii lea dán siiddu vuolemusas ja geavat dan.
Go leat gearggus sirdit arkiivva, de válddát oktavuođa Arkiivadoaimmahagain čielggadit movt ain galggat dahkat. Muitte ahte fertet álo šiehttat áiggi ovdal go geiget arkiivva.
Inspirašuvdnan sáhtát geavahit dán bagadusa das movt ráhkkanahttit, láhčit ja čállit listtu almmolaš arkiivvain.
Leat go dus gažaldagat maid dát bagadus ii leat vástidan? Leat go čuožžilan hástalusat arkiivva láhčimiin ja páhkkemiin? Lea go mihkkege mii lea eahpečielggas?
Váldde oktavuođa minguin. Arkiivadoaimmahat háliida gulahallat buohkaiguin geain leat miellagiddevaš persovdnaarkiivvat. Mii veahkehit du ain viidáseappot.
Oktavuođaskovvi priváhtaarkiivva sirdima birra Arkiivadoaimmahahkii
Oktavuođaskovvi ferte devdojuvvot oktanis, dan ii sáhte vurket ja gaskkalduhttit. Skovvi lea dárogillii muhto vástit áinnas sámegillii.